Põlduba Vicia faba L.

Põlduba, Vicia faba L.

Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: KaheidulehelisedMagnoliopsida Selts: Oalaadsed Fabales Sugukond: Liblikõielised Fabaceae Perekond: Hiirehernes Vicia Liik: Põlduba

Põlduba on laialt levinud üheaastane kultuurtaim. Tkuulub kaunviljade hulka, ta seemneid kasutatakse aedviljana. Põldoa püstised neljakandilise ristlõikega varred on 20-50 cm kõrgused, lehed paarissulgjad, valged õied paiknevad 2-4 kaupa lehtede kaenlas. Seemned nimetatakse ubadeks, valmivad 2-3 cm laiustes lihakatesja paksuseinalistes, seest valkja kattega kaunades, igas kaunas 3-8 lamedat ümarate otstega seemet. Seemned võivad olla vastavalt sordile kas  rohelised, punakad, lillad või pruunikad.Põlduba on niiskusenõudlik kultuur ja vajab viljakat mulda. Hästi sobib toitaineterikas neutraalne liivsavi- ja saviliivmuld, kergel happelisel mullal põlduba aga kasvada ei taha.Põldoa looduslikku lähtevormi ei tunta. Kõige rohkem kasvatatakse teda Vahemere maades ja Lõuna-Aasias. Põhiliselt on põlduba isetolmlev, kuid teda tolmutavad ka putukad. Tõusmetest saagini (seemnete valmimiseni) kulub 100–120 päeva. Valminud põldoakaun on must. Seemnete idanevus säilib kuni 10 aastat. 

Kasvuolude suhtes on põlduba nõudlik pikapäevataim. Maa kaevatakse juba sügisel labidalehe sügavuselt läbi. Antakse ka nii kõdusõnnikut kui mineraalväetisi. Seemneid leotatakse enne mahapanekut 2-4 tundi. Seejärel külvatakse nad niiskesse mulda 6-8 cm sügavusele ribadena, jättes ridade vahekauguseks 50-60 cm ja taimede vahekauguseks reas 25-30 cm. Edasine hooldus seisneb kobestamises, väetamises, kerges muldamises ja kastmises kuiva ilma korral. Massilise õitsemise alguses näpistatakse taimede ladvad ära. 

 See soodustab ühtlast valmimist, aga ka aitab vältida oa-lehetäi kahjustust. 

Kaunu koristatakse mitmes järgus: ubade piimküpsuses, aga talviseks tarbimiseks koristatakse täisküpsuses kaunu. Põlduba ei kuulu nende köögiviljade hulka, mida otse peenralt napsates süüa sünniks. Keetmata kujul on maitse niru ning võib süües tervisehädasid põhjustada, kuna need sisaldavad organismile  toksililist glükosiidi fasiini. Keetmisel ja hapendamisel see laguneb ning muutub kahjutuks.  Kaunadega keedetud noored põldoad on aga maitsev ja lihtne suveroog.Väärtusliku köögiviljana on põldube kasvatatud aastatuhandeid. Ubadel on oluline koht ka taimetoitlaste menüüs. NB: Oad ei ole sobilikud podagrahaigetele kuna nad sisaldavad puriinühendeid.Põldoa kalorsus on 137 kcal /100g keedetud ubade kohta ja kõrge proteiinisisaldus (kuivaines 25–34%), mida arvatakse olevat tublisti rohkem kui lihas ja kalas. 

Tärklist on 42–55%, kiudu 15–22%. 

Mineraalainetest leidub rohkelt kaltsiumi, fosforit, tsinki, mangaani, väävlit. 

Rikkad on põldoad ka kiudainete ja vitamiinide poolest. Vitamiinidest leidub põldoas C-, B1-, B2-, B6- ja PP-vitamiini ning karotiini. Ubadel on suur kiudainesisaldus, mis teeb neist olulise ravimköögivilja. Ubadel on koht ka rahvameditsiinis.
*tursed(kiirendab vve eraldumist kudedest)
*südame- veresoonkonnahaigused, rütmihäired
*nahahaigused
*neeru- ja sapikivid
*närvipõletikud
*suhkrutõbi(2. tüüp)

kasutatud kirjandus:
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/vana-hea-polduba?id=30909029
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5lduba
http://www.pollumajandus.ee/uudised/2015/01/27/oilseeds-propageerib-oakasvatust
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=11549
http://www.etki.ee/index.php/2013-07-26-17-14-29/mueuek/92-sortide-kirjeldused-alam/81-polduba
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/lihtne-suvetoit-keedetud-polduba?id=64746260

Koriander Coriandrum sativum

 Koriander Coriandrum sativum

Koriander  on sarikaliste sugukonda koriandri perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Ta on vana kultuurtaim ja looduslikult võib leida teda kasvamas Lähis-Idas ja Lõuna-Euroopas, aga selle kasutamine levis kiirelt üle maailma.  Koriander kasvab 30..60 cm kõrguseks. Vars on peenike, alumised lehed on sulglõhised , ülemised aga kaheli-  või kolmelisulgjad. Liitsarikõisikutes paiknevad õied on värvuselt valkjasroosad. Eestis vajab koriander  sooja, tuulte eest varjatud kasvupaika.  Eelistab kerget ja viljakat niisket mulda ning talle ei sobi happelised, liigniisked ja külmad mullad. Külvatakse varakult kasvukohale, umbes 1 cm sügavusele, seeme idaneb 2-3 nädalat. Reavaheks jäetakse 20…25 cm, taimede vahe reas umbes 10 cm. Taim õitseb juunis – juulis. Seemned valmivad ebaühtlaselt ja kipuvad varisema. Vili on kera kujuline laguvili. Annab isekülvi. Koriander on hea meetaim.

 Koriandriseemned peetakse üheks vanimaks vürtsiks. Taime kasvatati juba 3500 aastat tagasi ja 1400 eKr on tõendeid selle kohta, et vanad kreeklased kasutasid seda ravimina. Roomlased kasutasid koriandriseemneid liha säilitamiseks. Umbes pool liitrit koriandriseemneid leiti Tutanhamoni hauakambrist  ning kuna aedkoriander looduslikult  Egiptuses  ei kasva, on seda peetud tõendiks aedkoriandri kasvatamise kohta  Vana- Egiptuses. Koriandrit on mainitud ka piiblis 2. Moosese raamatus.
Taimed lõigatakse ära koos vartega ja lastakse seemnetel järelvalmida. Maitsetaimena on paremad need seemned, mis on koristatud tehnilise küpsuse järgus.
Aasia köökides, kus koriandrit kutsutakse kinzaks, kasutatakse tervet taime.  Taime igal osal on oma maitse. Koriandri lõhn ja maitse on eestlastele võõras. Tal on tugev lutikalõhn. Koriandril on selgelt ära tuntav , kirbe ning maalähedane maitse, mis meenutab sidruni ja salvei segu.

Lehti kasutatakse värskelt salatites ja suppides. Koriandrit lisatakse toidule enne serveerimist, kuna kuumus vähendab selle maitseomadusi. Jahvatatud  seemneid lisatakse kookidele, riisitoitudele, ka piparkoogitaignasse. Koriandri vartega maitsestatakse karrit. Koriandrilehed on Mehhiko köögis enim kasutatav maitsetaim (nt guacamole). Ta annab hakklihatoitudele, suppidele, marinaadidele, heeringale ja leivale hea maitse.   Koriandri abil saab vürtsi lisada ka mitmesugustele küpsetistele, majoneesile, salatikastmetele, hapukapsale ja marineeritud köögiviljadele.

Koriander on üks tervendavamate omadustega vürtse. Uuringud näitavad, et koriandris leiduvad eeterlikud õlid võivad aidata mikroobide vastu võidelda. Juba vanadest aegadest on teada, et koriandrist tehtud tee leevendab iiveldust, kõhugaase ja kuseteede põletikku. Kõige tipuks on vürtsitaim hea kiudainete, mangaani, raua ja magneesiumi allikas.

    ·  Koriander langetab veresuhkru taset.

·  See aitab seedehäirete korral ja aitab vältida puhitusi.

·  Koriander pakub kaitset salmonella bakteri vastu.

·  Koriandril on kerge põletikuvastane toime ja see leevendab artriidi sümptomeid.

·  See aitab ravida kuseteede infektsioone.

·  Koriandri abil saab vältida iiveldust.

·  See vahva maitsetaim leevendab ka soolegaase.

·  Koriander langetab «halva» kolesterooli (LDL) taset ja tõstab «hea» kolesterooli (HDL) taset.

·  Selles on rohkelt kiudaineid, rauda ja magneesiumi.

·  Koriandris on lisaks rikkalikult fütotoitaineid ja flavonoide.

·  Kui naisterahval on väga vererohke menstruatsioon, saab ta valmistada endale turgutava joogi. Selleks tuleb keeta kuus grammi koriandriseemneid pooles liitris vees, millele lisada supilusikatäis suhkrut. Juua soojalt!

·  Artriidipatsiendid saavad oma haigusele leevendust kui keedavad koriandriseemneid vees ja joovad saaduse ära.

·  Koriandri abil saab ravida ka komedoone ja vistrikke. Selleks tuleb koriandrist ja kurkumimahlast valmistada pasta, mis kantakse punnidele.

·  Koriandrit tarvitatakse ka abimehena paastu ajal.

Koriander sisaldab rohkesti C-, B1-, B2-, ja P-vitamiini, karotiini ning eeterlikke õlisid( 0,8-1,2% eeterlikku koriandriõli ja 19-27% tehnilist rasvõli.) Tarvitada teena, 1-2 tl seemneid klaasitäie keeva vee kohta ,lase kaetud nõus 10-15 min. tõmmata, kurna. Klaasitäis värsket tõmmist kaks- kolm korda päevas toidukordade vahele jooduna soodustab seedimist , leevendab kõhu- ja gaasivalusid. Võib teha ka tinktuuri. Võta 20g seemneid 100-200g viina kohta, hoia 7-10 päeva pimedas(aega-ajalt loksutada), kurna. Võtta söögiisu suurendamiseks ja seedetegevuse parandamiseks1 tl paar korda päevas. 

Koriander on üks tervendavamate omadustega vürtse.  Kõige tipuks on vürtsitaim hea kiudainete, mangaani, raua ja magneesiumi allikas.

Lõpetuseks ka  üks retsept algavaks grilli hooajaks: 

Grillitud Kanatiivad Laimi- Ja Koriandrimarinaadis

retsept ja pilt www.umami.ee

• 1 kg väikseid kanatiibasid
• 2-3 tk laimi mahl
• 10 spl toiduõli
• 1,5 spl koriandriseemneid
• veidi tšillit
• 6 tk küüslauguküünt
• 100 g värsket koriandrit
• 6 spl kalakastet (http://umami.ee/toode/kalakaste/)

Tee nii

1.  Tee marinaad. Selleks sega kokku laimimahl, purustatud koriandri seemned, tšilli, hakitud küüslauk, suhkur, pool hakitud värskest koriandrist ja kalakaste.

2.  Sega kanatiivad marinaadi sisse, kata ja pane külmkappi maitsestuma. Lase neil seista vähemalt 30 minutit, aga võib jätta ka terveks ööks marinaadi.

3.    Küpseta kanatiibasid kuumal grillil mõlemalt poolt kuldseks, ca 30 minutit kokku .  Serveerimisel puista üle ülejäänud hakitud värske koriandriga ja pigista soovi korral peale veel veidi laimimahla!

Kasutatud kirjandus:
http://juhendaja.ee/koriander-0465samm0/
http://tervistav.blogspot.com.ee/2012/04/koriander-kuulub-parimate-ja-vanimate.html
http://www.gourmetgarden.com/et/herb/1402/koriander
https://et.wikipedia.org/wiki/Koriander

http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/maitsestamine/klassikalised_v%C3%BCrtsid/13D4C/

Heli Kuusk, Aiastja aia tagant. Lilled minu köögis. OÜ Estada K

Rein Sander, Kubja ürditalutaimed. (2009) Tallinn: Kirjastus Varrak

Ülesanne nr.6

                                                                                                              

1. ruuge päevaliilia, Hemerocallis fulva
Päevaliiliad  on vähenõudlikud taimed. Nad on nõus kasvama suhteliselt kuivadel, kui ka niiskematel muldadel nii päikeses kui poolvarjus.Ei talu toitainetevaeseid liivmuldasid.Peenar peab olema sügavalt haritud ja toitaineterikka mullaga. Nad võtavad  peenras palju ruumi. Nende istutusvahe võiks olla 1 m. Liik õitseb juulis-augustis

2. ainuroog, Hakonechloa macra
Ainuroog pärineb Jaapanist. Aeglase kasvuga hõre puhmik. Kasvukõrgus kuni 30 cm. 
Kaarduvad varred ja allapoole rippuvad lehed moodustavad koheva ilusa rohumätta.  
Kasvamiseks sobib päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht. Ei meeldi talvine liigniiskus, , samas tuleb teda kuivaperioodidel või päikeselisel kasvukohal kasta.


3. aed-kurekell, Aquilegia
Aed-kurekellad armastavad parasniisket huumusrikast mulda ja kerget varju.  Õitsevad nad kevadel koos kevadiste sibullilledega. Nad ei ole väga pikaealised. Parim istutusvahekaugus on 30...35 cm.  Taimede kõrgus on enamasti 40...80 cm. Varred on neil harunenud, püstised. Juurmised lehed on kahelikoletised, rootsuga, hallikasrohelised. Õied viietised; tupplehed on suured ja värvilised, kroonlehed kannusega. Õied enamasti sinised, lillad, valged, sortidel ka kollased, roosad, jt toonides.Annavad isekülvi.



4. naisteõnajalg, Athyrium niponicum

`Ursula´s Red`

Kõrgus 30-45 cm, laius 30-45 cm.
Laiad kolmnurksed hõbedased lehed on kaunistatud efektsete veinipunaste rootsudega. Värvuse haripunkt saabub juba teisel kasvuaastal, kui on moodustunud juba väike kuhik.
Lihtne kasvatada, ei ole mullastiku ega ph suhtes nõudlik. Sobib varjuline kasvukoht.
Keskmise kasvukiirusega väga efektne sort.
Sobib hästi metsaaeda ja varjuaeda ääristaimeks nii peenardele kui jalgradadele ning isegi konteinertaimeks.. Jagada kevadel iga 3 kuni 4 aasta tagant. Lõigata pealt maha varakevadel.

5.harilik sinihelmikas, Molinia caerulea 'Moorhexe'

Ilusate püstiste tugevate õisikutega sort! Sinihelmikate õievarred on graatsilised ja traatjad, nad ei lamandu kunagi ja püsivad dekoratiivsetena talveni välja! Ühele ruutmeetrile läheb 5-7 taime. Sinihelmikale sobib päikeseline kuni poolvarjuline, viljakas, parasniiske kuni niiske, kuid vett läbilaskev muld. 6.harilik pärljalg, Onoclea sensibilisHarilik pärljalg pärineb Põhja-Ameerika idaosa karmidest piirkondadest. Ta talub isegi kuni –40° külma. Ka kuumus ei tee talle liiga, kui on vaid piisavalt niiskust. Huvitavaks teeb pärljala see, et tal kahesugused lehed: steriilsed ja fertiilsed. Esimesed on rohelised, 60–70 cm kõrgused ja hõlmiste sulglehekestega. Steriilsed lehed on suvehaljad. Suve lõpu poole ilmuvad puhmikusse 40 cm kõrguste ümarate eoskandjatega fertiilsed lehed. Nad on madalad ja algul neid ei märkagi. Fertiilse lehe sulglehekesed on tugevalt redutseerunud ja rullunud kokku tihedateks kerakesteks, meenutades pärlikeed. Sellest on saanud sõnajalg ka oma nime – pärljalg. Pärljalg kasvab kergelt happelises kuni neutraalses huumusrikkas mullas. Väga tähtis on niiskus. 7.õrn  ülane, Anemone blandaÕrn ülane (A. blanda) on Eesti talvedele vastupidav varakevadel õitsev madalakasvuline (kõrgus 10...15 cm) mugulsibullill, mis sobib kasvatamiseks püsilillepeenras ja mujal. Õied paiknevad lühikestel püstistel vartel lehestiku kohal ning on toonilt valged, sinised, lillad või roosad. Pinnase suhtes pole nõudlik, kasvab hästi nii päikesepaistes kui poolvarjus. Talvekate on soovitatav eelkõige lumeta talve korral. Kuna õitseb varakevadel, istutatakse tema mugulsibulaid sügisel augustis-septembris. 8. keel-raunjalg, Asplenium scolopendrium Keel-raunjala lehed erinevad teiste sõnajalgade omadest tunduvalt: need on terve servaga süstjad lihtlehed, mis kasvavad kimbu või lehtrina kuni 60 cm pikkuseks. Nahkjad lehed kaunistavad aeda talvelgi (kui lund pole või on seda väga vähe), sest need on talvehaljad. Talvine lehestik asendub kevadel uuega. Risoom on lühike või lühiroomav.Keel-raunjala saab istutada tavalisse neutraalsesse aiamulda, sest ta ei vaja happelist pinnast. Muld olgu niiske, huumus- ja toitainerikas.Eesti kliimas on keel-raunjalg osutunud suhteliselt vastupidavaks, katet vajab ta vaid külmal lumeta talvel. Kasutatud kirjandus: http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1847 http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1024&cid=2544&cgid= http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/keel-raun https://et.wikipedia.org/wiki/Ainuroog http://calphotos.berkeley.edu/cgi/img_query?enlarge=0000+0000+0304+1044 https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/88 http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=601&cid=1720 http://jarvselja.ee/pood/sonajalad/onoclea-sensibilis-harilik-parljalg/ https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/266 http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/erinaolised-raunjalad-toovad-aeda-ponevust?id=28969839 http://ak.rapina.ee/katrinu/sugukonnad/sugukonnd/tulikalised.pdf R. Palusalu, Taluaia taimed, AS Ajakirjade Kirjastus, 2011 a., 190 lk.

aas-rebasesaba

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult heinaliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised , lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis suve- ja püsililled.  

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Päikeselises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised väivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks päideroog  ja hundinui.

Kõrrelised on mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda põõsa ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandiline. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks aruhein. Lehed paiknevad kõrrelistel vastakuti ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud korvõisikuteks või pööristeks. Õied on tavaliselt erksad ja silmatorkavad.

Joonis 1.  Hulgaõieline tähk. Carex muskingumensis- palmlehine tarn

 

Joonis 2.  Hulgaõieline pööris. Roog-sinihelmikas Molinia arundinacea 'Karl Foerster

Kõrrelisi kasutatakse aias püsilille peenardes, konteinerites, kiviktaimlas ja veekogude kallastel. Nad on armastatud taimed, sest nad on aastaringselt dekoratiivsed, vähenõudlikud ja sobivad erinevatesse kasvukohtadesse.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja lubikas.  Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine paljundamise aeg on parem, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam ette võtta hoopis jagamine. Selleks tuleb taim üles kaevata ja jagada käte abil väiksemateks osadeks. 

Oluline on, et jagatud taimele jääks terveid juuri. Suurte kõrreliste jagamise korral tuleb appi võtta kas labida või nuga kuna puhmad on nii tugevad, et teistmoodi pole võimalik puhmast jagada.

Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Jagamiseks valitakse pilvine päev.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks aruheinad ja Luhttarn, ’Aurea’, Carex elata),

 kuna seemnetega paljundades sordi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks kaerand ja stepirohud. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks niiskemat mulda. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks lakkoder ja siil-sugapea. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse samuti kevadel otse peenrasse. Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast öökülmade möödumist, mai või juuni kuus.

Joonis 3. Üheaastane kõrreline, villane hiidhirss (Pennisetum villosum)

Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline, jõhv-stepirohi, Stipa tenuissima     `Pony Tails`

Kasutatud kirjandus

https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4hk

https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B6%C3%B6ris

http://juhanipuukool.ee/kaupdetail?idd=904

http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1522&product_cat_id=84

http://jarvselja.ee/pood/korrelised/carex-muskingumensis-palmlehine-tarn/

www.aiasober.ee/liigikirjeldused/405

http://www.aiandus.ee/loe.php?id=4168

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=944

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/trendikad-uheaastased-korrelised?id=71563263

1.TALVINE LUMEKUPP, Eranthis hyemalis

2.HOSTA,  Hosta`GEMINI MOON`

 3.METSTULP,  Tulipa Silvestris 

4.TIARELL,   Tiarella`MYSTIC MIST` 

5.HELMIKPÖÖRIS,  Heuchera `VELVET NIGHT`                       6.KALIFORNIA KOERAHAMMAS 
                Erythronium californicum  'White    Beauty '  
 7. TULP,  Tulipa

8. KIRJU PÜVILILL,  Fritillaria meleagris


Kasutatud kirjandus:

http://www.eliseaed.ee/cache/eliseaed/public/product_img/_800x600x0/998_3397_Heuchera_Velvet_Night.jpg

ttp://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1423&product_cat_id=56&kind_id=94

http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=756&product_cat_id=56&kind_id=173

http://efloora.ut.ee/Eesti/species/1762.html

http://www.aiamaailm.ee/varia/2680-kalifornia-koerahammas-white-beauty.html

http://lillepeenar.blogspot.com.ee/2013/05/tulipa-silvestris-e-metstulp-ja-nn.html

*päikeseline, liigniiske muld.

1. kollane võhumõõk, Iris pseudacorus 'Variegata'

2. laiguline vesikanep, Eupatorium maculatum    'Atropurpureum'

3. laialeheline hundinui, Typha latifolia

4.Vesiroos,  Nymphaea, 'Attraction'

*varjuline, happeline muld

1. Jänesekapsas (Oxalis acetosella) 
2. roomav akakapsas, Ajuga reptans 'Burgundy Glow'
3. Puksrohi, Pachysandra terminalis `Green Carpet`
4. Väike igihali, Vinca minor

*poolvarjuline, toitaineterikas muld

      1. mitmeõiene kuutõverohi, Polygonatum multiflorum
    2.kobarpead, Ligularia, ´The Rocket´
    3.mitmevärviline epimeedium  Epimedium ×versicolor,                  ´Sulphureum´ 
    4.sulgjas rodgersia,    Rodgersia pinnata,                                              `Chocolate Wings`

               

*päikeseline, kuiv ja toitainetevaene muld

1. kassisaba, Veronica spicata 'Ulster Dwarf Blue'

2.harilik karukell, Pulsatilla vulgaris, ´Rubra´

3.Aed mägisibul, Sempervivum x hybridum `Kappa´

4.Harilik kukehari, Sedum acre 'Yellow Queen'

2.Millist vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja miks?

Vegetatiivne paljundamine on enam levinum püsilillede paljundamisel.Kõige tavalisem püsikute vegetatiivne paljundamise viis on jagamine, mille puhul taimepuhmast tekitatakse kaks või rohkem osa. Aedniku jaoks ei ole midagi lihtsamat, see ei nõua erilisi teadmisi ja vahendeid, ainult labidat ja harki ning pealehakkamist. Vegetatiivne paljundamine on mittesuguline paljundamise viis, selleks kasutatakse taimede vegetatiivseid osi. Sellist paljundamisviisi kasutatakse siis kui 1. Taimed ei anna idanemis võimelisi seemneid. 2.Soovitakse sordiehtsaid järglasi. 3.Soovitakse kiiremini saada õitsvaid taimi. Vegetatiivseks paljundamiseks on mitmeid mooduseid.

* Paljundamine puhma jagamisega
* Paljundamine pistikutega
* Paljundamine võsunditega
* Paljundamine sibulatega
* Paljundamine võrsikutega

Puhma jagamine.

Puhma jagamiseks kaevatakse taim üles kas labida või aiahargi abil. Mõningaid tugevaid puhmikuid, nagu on mõnedel kõrrelistel, tuleb vahel isegi saagida või raiuda. Jagamisel võib ka noorendada ülekasvanud ja kulunud välimusegas kehvalt kasvavaid taimi. Sellisel juhul tavaliselt puhma vananenud keskosa likvideeritakse.  Taim jagada väiksemateks osadeks käte noa või labida abil. Taimele tuleb jätta terveid võsusid või kasvupungasid ning juuri.
 Jagamise teel saab ka endale meeldivaid lilli paljundada ja teise kasvukohta viia - alati ei ole tarvis osta uut samasugust taime. Piisab jagamisest ja juba järgmisel hooajal ei ole kummagi põõsa puhul näha, et keegi seal kallal käinud on. Paljudele liikidele sobib jagamine noorendamise eesmärgil keskmiselt viieaastaste vahedega. Kolmeaastaste vahedega võib jagada paljusid kiviktaimla taimi ja näiteks hostasid.  Kui taime soovitakse jagada paljundamise eesmärgil, võib seda teha kohe kui puhmas on piisavalt suur.(aed leeklill, hostad)

Risoomi jagamine.
Risoomi jagamisel kaevatakse taim aiahargiga üles. Risoom puhastada mullast ja tükeldada terava noa abil 5...10 cm pikkusteks. Igale risoomile jätta juurmiste lehtede kimp ja juuri. Kuivanud lehed eemaldada. Terved lehed lõigata tagasi 15 cm peale, sellega vähendatakse vee auramist taimest. Saadud paljundusmaterjali võib istutada kasvukohale. Väiksemate osade korral pottidesse või  ettekasvatuspeenrale. Risoomitükkide istutamisel tuleb jälgida, et juured oleksid mullas kuid risoomi pealmine osa  oleks mulla pinnal. Risoomiga jagatakse  nt. aediirist, astilbet. 

Juuremugulate jagamine.
Juuremugulaid jagatakse kas sügisel või kevadel pärast puhkepreioodi läbimist.Avamaale istutamiseks sobilikule istikule jäetakse juuremugul koos hästi arenenud juurtega ja 2...3 punga. Sageli jagatakse juuremugulad väiksemateks osadeks. Kui sügisel pole juuremugulatel hästiarenenud pungi näha, siis jagamine toimub kevadel. Juuremugulate jagamist alustatakse kevadel siis, kui pungad juuekaelal on selgelt näha. Enne jagamist eemaldatakse surnud juuremugulad ja eelmise aasta varrejäänused. Paljuvarreliste taimede paljundamisel eemaldadakse esmalt käsitsi ühevarrelised osad. Arvestada tuleb, et igale osale eraldi jääks osa juurekaelast koos 1...2 pungaga ja vähemalt üks juuremugul. Kui pungad uute võrsete moodustamiseks on nõrgad, jäetakse jagatavale osale mitu juuremugulat. Jagamisel tuleb jälgida, et ei tekiks suuri haavu, vajadusel tuleb need üle lõigata. Selleks kasutatakse teravat nuga. Lõikamisel tuleb jälgida, et pung jääks juurekaela tüki keskele. Lõigatud pinnal tuleb lasta kuivada üks ööpäev enne säilima panekut või enne istutamist.

Selliselt paljundatakse näiteks daaliat ja aasia tulikat. 

Kasutatud kirjandus:

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kuidas-jagada-pusililli?id=68836257

http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/index.htm
http://www.hansaplant.ee/
http://ak.rapina.ee/katrinu/hostad_2014a/nuded_kasvukohale.html
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=926
http://www.hansaplant.ee/
http://www.calmia.ee/
http://www.seemnemaailm.ee/