Põlduba Vicia faba L.

Põlduba, Vicia faba L.

Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: KaheidulehelisedMagnoliopsida Selts: Oalaadsed Fabales Sugukond: Liblikõielised Fabaceae Perekond: Hiirehernes Vicia Liik: Põlduba

Põlduba on laialt levinud üheaastane kultuurtaim. Tkuulub kaunviljade hulka, ta seemneid kasutatakse aedviljana. Põldoa püstised neljakandilise ristlõikega varred on 20-50 cm kõrgused, lehed paarissulgjad, valged õied paiknevad 2-4 kaupa lehtede kaenlas. Seemned nimetatakse ubadeks, valmivad 2-3 cm laiustes lihakatesja paksuseinalistes, seest valkja kattega kaunades, igas kaunas 3-8 lamedat ümarate otstega seemet. Seemned võivad olla vastavalt sordile kas  rohelised, punakad, lillad või pruunikad.Põlduba on niiskusenõudlik kultuur ja vajab viljakat mulda. Hästi sobib toitaineterikas neutraalne liivsavi- ja saviliivmuld, kergel happelisel mullal põlduba aga kasvada ei taha.Põldoa looduslikku lähtevormi ei tunta. Kõige rohkem kasvatatakse teda Vahemere maades ja Lõuna-Aasias. Põhiliselt on põlduba isetolmlev, kuid teda tolmutavad ka putukad. Tõusmetest saagini (seemnete valmimiseni) kulub 100–120 päeva. Valminud põldoakaun on must. Seemnete idanevus säilib kuni 10 aastat. 

Kasvuolude suhtes on põlduba nõudlik pikapäevataim. Maa kaevatakse juba sügisel labidalehe sügavuselt läbi. Antakse ka nii kõdusõnnikut kui mineraalväetisi. Seemneid leotatakse enne mahapanekut 2-4 tundi. Seejärel külvatakse nad niiskesse mulda 6-8 cm sügavusele ribadena, jättes ridade vahekauguseks 50-60 cm ja taimede vahekauguseks reas 25-30 cm. Edasine hooldus seisneb kobestamises, väetamises, kerges muldamises ja kastmises kuiva ilma korral. Massilise õitsemise alguses näpistatakse taimede ladvad ära. 

 See soodustab ühtlast valmimist, aga ka aitab vältida oa-lehetäi kahjustust. 

Kaunu koristatakse mitmes järgus: ubade piimküpsuses, aga talviseks tarbimiseks koristatakse täisküpsuses kaunu. Põlduba ei kuulu nende köögiviljade hulka, mida otse peenralt napsates süüa sünniks. Keetmata kujul on maitse niru ning võib süües tervisehädasid põhjustada, kuna need sisaldavad organismile  toksililist glükosiidi fasiini. Keetmisel ja hapendamisel see laguneb ning muutub kahjutuks.  Kaunadega keedetud noored põldoad on aga maitsev ja lihtne suveroog.Väärtusliku köögiviljana on põldube kasvatatud aastatuhandeid. Ubadel on oluline koht ka taimetoitlaste menüüs. NB: Oad ei ole sobilikud podagrahaigetele kuna nad sisaldavad puriinühendeid.Põldoa kalorsus on 137 kcal /100g keedetud ubade kohta ja kõrge proteiinisisaldus (kuivaines 25–34%), mida arvatakse olevat tublisti rohkem kui lihas ja kalas. 

Tärklist on 42–55%, kiudu 15–22%. 

Mineraalainetest leidub rohkelt kaltsiumi, fosforit, tsinki, mangaani, väävlit. 

Rikkad on põldoad ka kiudainete ja vitamiinide poolest. Vitamiinidest leidub põldoas C-, B1-, B2-, B6- ja PP-vitamiini ning karotiini. Ubadel on suur kiudainesisaldus, mis teeb neist olulise ravimköögivilja. Ubadel on koht ka rahvameditsiinis.
*tursed(kiirendab vve eraldumist kudedest)
*südame- veresoonkonnahaigused, rütmihäired
*nahahaigused
*neeru- ja sapikivid
*närvipõletikud
*suhkrutõbi(2. tüüp)

kasutatud kirjandus:
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/vana-hea-polduba?id=30909029
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5lduba
http://www.pollumajandus.ee/uudised/2015/01/27/oilseeds-propageerib-oakasvatust
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=11549
http://www.etki.ee/index.php/2013-07-26-17-14-29/mueuek/92-sortide-kirjeldused-alam/81-polduba
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/lihtne-suvetoit-keedetud-polduba?id=64746260