pühapäev, 21. veebruar 2016

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult heinaliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised , lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis suve- ja püsililled.  

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Päikeselises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised väivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks päideroog  ja hundinui.

Kõrrelised on mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda põõsa ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandiline. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks aruhein. Lehed paiknevad kõrrelistel vastakuti ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud korvõisikuteks või pööristeks. Õied on tavaliselt erksad ja silmatorkavad.





Joonis 1.  Hulgaõieline tähk. Carex muskingumensis- palmlehine tarn

 
Joonis 2.  Hulgaõieline pööris. Roog-sinihelmikas Molinia arundinacea 'Karl Foerster

Kõrrelisi kasutatakse aias püsilille peenardes, konteinerites, kiviktaimlas ja veekogude kallastel. Nad on armastatud taimed, sest nad on aastaringselt dekoratiivsed, vähenõudlikud ja sobivad erinevatesse kasvukohtadesse.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja lubikas.  Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine paljundamise aeg on parem, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam ette võtta hoopis jagamine. Selleks tuleb taim üles kaevata ja jagada käte abil väiksemateks osadeks. 
Oluline on, et jagatud taimele jääks terveid juuri. Suurte kõrreliste jagamise korral tuleb appi võtta kas labida või nuga kuna puhmad on nii tugevad, et teistmoodi pole võimalik puhmast jagada.
Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Jagamiseks valitakse pilvine päev.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks aruheinad ja Luhttarn, ’Aurea’, Carex elata),
 kuna seemnetega paljundades sordi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks kaerand ja stepirohud. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks niiskemat mulda. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks lakkoder ja siil-sugapea. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse samuti kevadel otse peenrasse. Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast öökülmade möödumist, mai või juuni kuus.

Joonis 3. Üheaastane kõrreline, villane hiidhirss (Pennisetum villosum)

Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline, jõhv-stepirohi, Stipa tenuissima     `Pony Tails`

Kasutatud kirjandus
http://jarvselja.ee/pood/korrelised/carex-muskingumensis-palmlehine-tarn/
www.aiasober.ee/liigikirjeldused/405









Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar