Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus
Kõrreliste
hulka kuuluvad ainult heinaliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta
eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse
kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised , lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade
kujundamisel samu ülesandeid, mis suve- ja püsililled.
Tihti kasvavad kõrrelised
toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad varjulist või poolvarjulist
kasvukohta. Päikeselises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja
lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas
mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama.
Kõrrelised väivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks päideroog
ja hundinui.
Kõrrelised on mitmeaastased rohttaimed.
Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal
kasvatavad hõreda põõsa ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on
kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandiline. Kõrrelised
hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid.
Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks aruhein.
Lehed paiknevad kõrrelistel vastakuti ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied
on koondunud korvõisikuteks või pööristeks. Õied on tavaliselt erksad ja
silmatorkavad.
![]() |
Joonis 1. Hulgaõieline tähk. Carex muskingumensis- palmlehine tarn |
Kõrrelisi
kasutatakse aias püsilille peenardes, konteinerites, kiviktaimlas ja veekogude
kallastel. Nad on armastatud taimed, sest nad on aastaringselt dekoratiivsed,
vähenõudlikud ja sobivad erinevatesse kasvukohtadesse.
Kõrreliste paljundamine
Ilukõrrelisi
paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid
taimi.
Vegetatiivne paljundamine
Mõningad
kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende
eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja lubikas.
Et nende eluiga pikendada, peaks ette
võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel.
Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel
kui ka sügisel. Varakevadine paljundamise aeg on parem, sest sügisese jagamise
korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda.
Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus.
Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam ette võtta hoopis jagamine. Selleks
tuleb taim üles kaevata ja jagada käte abil väiksemateks osadeks.
Oluline on, et jagatud taimele jääks terveid juuri. Suurte
kõrreliste jagamise korral tuleb appi võtta kas labida või nuga kuna puhmad on
nii tugevad, et teistmoodi pole võimalik puhmast jagada.
Jagatud taimed võib kohe kasvukohale
istutada. Jagamiseks valitakse pilvine päev.
Vegetatiivset paljundamist
kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks aruheinad
ja Luhttarn, ’Aurea’, Carex
elata),
kuna seemnetega paljundades sordi tunnused uutel
taimedel ei esine.
Generatiivne paljundamine
Kuna mõned kõrrelised on jagamise
suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada.
Sellised on näiteks kaerand ja stepirohud. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna
nende seemned vajavad paremaks idanemiseks niiskemat mulda. Taimede külvamisel
tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti
võivad taimed idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse peale
mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks lakkoder ja siil-sugapea.
Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse samuti kevadel otse peenrasse.
Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti,
kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles
pärast öökülmade möödumist, mai või juuni kuus.
![]() |
Joonis 3. Üheaastane kõrreline, villane hiidhirss (Pennisetum villosum) |
Joonis 4. Mitmeaastane kõrreline, jõhv-stepirohi, Stipa tenuissima `Pony Tails` |
Kasutatud
kirjandus
http://jarvselja.ee/pood/korrelised/carex-muskingumensis-palmlehine-tarn/
www.aiasober.ee/liigikirjeldused/405
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar