Põlduba Vicia faba L.

Põlduba, Vicia faba L.

Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: KaheidulehelisedMagnoliopsida Selts: Oalaadsed Fabales Sugukond: Liblikõielised Fabaceae Perekond: Hiirehernes Vicia Liik: Põlduba

Põlduba on laialt levinud üheaastane kultuurtaim. Tkuulub kaunviljade hulka, ta seemneid kasutatakse aedviljana. Põldoa püstised neljakandilise ristlõikega varred on 20-50 cm kõrgused, lehed paarissulgjad, valged õied paiknevad 2-4 kaupa lehtede kaenlas. Seemned nimetatakse ubadeks, valmivad 2-3 cm laiustes lihakatesja paksuseinalistes, seest valkja kattega kaunades, igas kaunas 3-8 lamedat ümarate otstega seemet. Seemned võivad olla vastavalt sordile kas  rohelised, punakad, lillad või pruunikad.Põlduba on niiskusenõudlik kultuur ja vajab viljakat mulda. Hästi sobib toitaineterikas neutraalne liivsavi- ja saviliivmuld, kergel happelisel mullal põlduba aga kasvada ei taha.Põldoa looduslikku lähtevormi ei tunta. Kõige rohkem kasvatatakse teda Vahemere maades ja Lõuna-Aasias. Põhiliselt on põlduba isetolmlev, kuid teda tolmutavad ka putukad. Tõusmetest saagini (seemnete valmimiseni) kulub 100–120 päeva. Valminud põldoakaun on must. Seemnete idanevus säilib kuni 10 aastat. 

Kasvuolude suhtes on põlduba nõudlik pikapäevataim. Maa kaevatakse juba sügisel labidalehe sügavuselt läbi. Antakse ka nii kõdusõnnikut kui mineraalväetisi. Seemneid leotatakse enne mahapanekut 2-4 tundi. Seejärel külvatakse nad niiskesse mulda 6-8 cm sügavusele ribadena, jättes ridade vahekauguseks 50-60 cm ja taimede vahekauguseks reas 25-30 cm. Edasine hooldus seisneb kobestamises, väetamises, kerges muldamises ja kastmises kuiva ilma korral. Massilise õitsemise alguses näpistatakse taimede ladvad ära. 

 See soodustab ühtlast valmimist, aga ka aitab vältida oa-lehetäi kahjustust. 

Kaunu koristatakse mitmes järgus: ubade piimküpsuses, aga talviseks tarbimiseks koristatakse täisküpsuses kaunu. Põlduba ei kuulu nende köögiviljade hulka, mida otse peenralt napsates süüa sünniks. Keetmata kujul on maitse niru ning võib süües tervisehädasid põhjustada, kuna need sisaldavad organismile  toksililist glükosiidi fasiini. Keetmisel ja hapendamisel see laguneb ning muutub kahjutuks.  Kaunadega keedetud noored põldoad on aga maitsev ja lihtne suveroog.Väärtusliku köögiviljana on põldube kasvatatud aastatuhandeid. Ubadel on oluline koht ka taimetoitlaste menüüs. NB: Oad ei ole sobilikud podagrahaigetele kuna nad sisaldavad puriinühendeid.Põldoa kalorsus on 137 kcal /100g keedetud ubade kohta ja kõrge proteiinisisaldus (kuivaines 25–34%), mida arvatakse olevat tublisti rohkem kui lihas ja kalas. 

Tärklist on 42–55%, kiudu 15–22%. 

Mineraalainetest leidub rohkelt kaltsiumi, fosforit, tsinki, mangaani, väävlit. 

Rikkad on põldoad ka kiudainete ja vitamiinide poolest. Vitamiinidest leidub põldoas C-, B1-, B2-, B6- ja PP-vitamiini ning karotiini. Ubadel on suur kiudainesisaldus, mis teeb neist olulise ravimköögivilja. Ubadel on koht ka rahvameditsiinis.
*tursed(kiirendab vve eraldumist kudedest)
*südame- veresoonkonnahaigused, rütmihäired
*nahahaigused
*neeru- ja sapikivid
*närvipõletikud
*suhkrutõbi(2. tüüp)

kasutatud kirjandus:
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/vana-hea-polduba?id=30909029
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5lduba
http://www.pollumajandus.ee/uudised/2015/01/27/oilseeds-propageerib-oakasvatust
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&GID=11549
http://www.etki.ee/index.php/2013-07-26-17-14-29/mueuek/92-sortide-kirjeldused-alam/81-polduba
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/lihtne-suvetoit-keedetud-polduba?id=64746260

Koriander Coriandrum sativum

 Koriander Coriandrum sativum

Koriander  on sarikaliste sugukonda koriandri perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Ta on vana kultuurtaim ja looduslikult võib leida teda kasvamas Lähis-Idas ja Lõuna-Euroopas, aga selle kasutamine levis kiirelt üle maailma.  Koriander kasvab 30..60 cm kõrguseks. Vars on peenike, alumised lehed on sulglõhised , ülemised aga kaheli-  või kolmelisulgjad. Liitsarikõisikutes paiknevad õied on värvuselt valkjasroosad. Eestis vajab koriander  sooja, tuulte eest varjatud kasvupaika.  Eelistab kerget ja viljakat niisket mulda ning talle ei sobi happelised, liigniisked ja külmad mullad. Külvatakse varakult kasvukohale, umbes 1 cm sügavusele, seeme idaneb 2-3 nädalat. Reavaheks jäetakse 20…25 cm, taimede vahe reas umbes 10 cm. Taim õitseb juunis – juulis. Seemned valmivad ebaühtlaselt ja kipuvad varisema. Vili on kera kujuline laguvili. Annab isekülvi. Koriander on hea meetaim.

 Koriandriseemned peetakse üheks vanimaks vürtsiks. Taime kasvatati juba 3500 aastat tagasi ja 1400 eKr on tõendeid selle kohta, et vanad kreeklased kasutasid seda ravimina. Roomlased kasutasid koriandriseemneid liha säilitamiseks. Umbes pool liitrit koriandriseemneid leiti Tutanhamoni hauakambrist  ning kuna aedkoriander looduslikult  Egiptuses  ei kasva, on seda peetud tõendiks aedkoriandri kasvatamise kohta  Vana- Egiptuses. Koriandrit on mainitud ka piiblis 2. Moosese raamatus.
Taimed lõigatakse ära koos vartega ja lastakse seemnetel järelvalmida. Maitsetaimena on paremad need seemned, mis on koristatud tehnilise küpsuse järgus.
Aasia köökides, kus koriandrit kutsutakse kinzaks, kasutatakse tervet taime.  Taime igal osal on oma maitse. Koriandri lõhn ja maitse on eestlastele võõras. Tal on tugev lutikalõhn. Koriandril on selgelt ära tuntav , kirbe ning maalähedane maitse, mis meenutab sidruni ja salvei segu.

Lehti kasutatakse värskelt salatites ja suppides. Koriandrit lisatakse toidule enne serveerimist, kuna kuumus vähendab selle maitseomadusi. Jahvatatud  seemneid lisatakse kookidele, riisitoitudele, ka piparkoogitaignasse. Koriandri vartega maitsestatakse karrit. Koriandrilehed on Mehhiko köögis enim kasutatav maitsetaim (nt guacamole). Ta annab hakklihatoitudele, suppidele, marinaadidele, heeringale ja leivale hea maitse.   Koriandri abil saab vürtsi lisada ka mitmesugustele küpsetistele, majoneesile, salatikastmetele, hapukapsale ja marineeritud köögiviljadele.

Koriander on üks tervendavamate omadustega vürtse. Uuringud näitavad, et koriandris leiduvad eeterlikud õlid võivad aidata mikroobide vastu võidelda. Juba vanadest aegadest on teada, et koriandrist tehtud tee leevendab iiveldust, kõhugaase ja kuseteede põletikku. Kõige tipuks on vürtsitaim hea kiudainete, mangaani, raua ja magneesiumi allikas.

    ·  Koriander langetab veresuhkru taset.

·  See aitab seedehäirete korral ja aitab vältida puhitusi.

·  Koriander pakub kaitset salmonella bakteri vastu.

·  Koriandril on kerge põletikuvastane toime ja see leevendab artriidi sümptomeid.

·  See aitab ravida kuseteede infektsioone.

·  Koriandri abil saab vältida iiveldust.

·  See vahva maitsetaim leevendab ka soolegaase.

·  Koriander langetab «halva» kolesterooli (LDL) taset ja tõstab «hea» kolesterooli (HDL) taset.

·  Selles on rohkelt kiudaineid, rauda ja magneesiumi.

·  Koriandris on lisaks rikkalikult fütotoitaineid ja flavonoide.

·  Kui naisterahval on väga vererohke menstruatsioon, saab ta valmistada endale turgutava joogi. Selleks tuleb keeta kuus grammi koriandriseemneid pooles liitris vees, millele lisada supilusikatäis suhkrut. Juua soojalt!

·  Artriidipatsiendid saavad oma haigusele leevendust kui keedavad koriandriseemneid vees ja joovad saaduse ära.

·  Koriandri abil saab ravida ka komedoone ja vistrikke. Selleks tuleb koriandrist ja kurkumimahlast valmistada pasta, mis kantakse punnidele.

·  Koriandrit tarvitatakse ka abimehena paastu ajal.

Koriander sisaldab rohkesti C-, B1-, B2-, ja P-vitamiini, karotiini ning eeterlikke õlisid( 0,8-1,2% eeterlikku koriandriõli ja 19-27% tehnilist rasvõli.) Tarvitada teena, 1-2 tl seemneid klaasitäie keeva vee kohta ,lase kaetud nõus 10-15 min. tõmmata, kurna. Klaasitäis värsket tõmmist kaks- kolm korda päevas toidukordade vahele jooduna soodustab seedimist , leevendab kõhu- ja gaasivalusid. Võib teha ka tinktuuri. Võta 20g seemneid 100-200g viina kohta, hoia 7-10 päeva pimedas(aega-ajalt loksutada), kurna. Võtta söögiisu suurendamiseks ja seedetegevuse parandamiseks1 tl paar korda päevas. 

Koriander on üks tervendavamate omadustega vürtse.  Kõige tipuks on vürtsitaim hea kiudainete, mangaani, raua ja magneesiumi allikas.

Lõpetuseks ka  üks retsept algavaks grilli hooajaks: 

Grillitud Kanatiivad Laimi- Ja Koriandrimarinaadis

retsept ja pilt www.umami.ee

• 1 kg väikseid kanatiibasid
• 2-3 tk laimi mahl
• 10 spl toiduõli
• 1,5 spl koriandriseemneid
• veidi tšillit
• 6 tk küüslauguküünt
• 100 g värsket koriandrit
• 6 spl kalakastet (http://umami.ee/toode/kalakaste/)

Tee nii

1.  Tee marinaad. Selleks sega kokku laimimahl, purustatud koriandri seemned, tšilli, hakitud küüslauk, suhkur, pool hakitud värskest koriandrist ja kalakaste.

2.  Sega kanatiivad marinaadi sisse, kata ja pane külmkappi maitsestuma. Lase neil seista vähemalt 30 minutit, aga võib jätta ka terveks ööks marinaadi.

3.    Küpseta kanatiibasid kuumal grillil mõlemalt poolt kuldseks, ca 30 minutit kokku .  Serveerimisel puista üle ülejäänud hakitud värske koriandriga ja pigista soovi korral peale veel veidi laimimahla!

Kasutatud kirjandus:
http://juhendaja.ee/koriander-0465samm0/
http://tervistav.blogspot.com.ee/2012/04/koriander-kuulub-parimate-ja-vanimate.html
http://www.gourmetgarden.com/et/herb/1402/koriander
https://et.wikipedia.org/wiki/Koriander

http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/maitsestamine/klassikalised_v%C3%BCrtsid/13D4C/

Heli Kuusk, Aiastja aia tagant. Lilled minu köögis. OÜ Estada K

Rein Sander, Kubja ürditalutaimed. (2009) Tallinn: Kirjastus Varrak