aas-rebasesaba

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult heinaliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised , lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis suve- ja püsililled.  

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Päikeselises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised väivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks päideroog  ja hundinui.

Kõrrelised on mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda põõsa ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandiline. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks aruhein. Lehed paiknevad kõrrelistel vastakuti ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud korvõisikuteks või pööristeks. Õied on tavaliselt erksad ja silmatorkavad.

Joonis 1.  Hulgaõieline tähk. Carex muskingumensis- palmlehine tarn

 

Joonis 2.  Hulgaõieline pööris. Roog-sinihelmikas Molinia arundinacea 'Karl Foerster

Kõrrelisi kasutatakse aias püsilille peenardes, konteinerites, kiviktaimlas ja veekogude kallastel. Nad on armastatud taimed, sest nad on aastaringselt dekoratiivsed, vähenõudlikud ja sobivad erinevatesse kasvukohtadesse.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja lubikas.  Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine paljundamise aeg on parem, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam ette võtta hoopis jagamine. Selleks tuleb taim üles kaevata ja jagada käte abil väiksemateks osadeks. 

Oluline on, et jagatud taimele jääks terveid juuri. Suurte kõrreliste jagamise korral tuleb appi võtta kas labida või nuga kuna puhmad on nii tugevad, et teistmoodi pole võimalik puhmast jagada.

Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Jagamiseks valitakse pilvine päev.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks aruheinad ja Luhttarn, ’Aurea’, Carex elata),

 kuna seemnetega paljundades sordi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks kaerand ja stepirohud. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks niiskemat mulda. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks lakkoder ja siil-sugapea. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse samuti kevadel otse peenrasse. Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast öökülmade möödumist, mai või juuni kuus.

Joonis 3. Üheaastane kõrreline, villane hiidhirss (Pennisetum villosum)

Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline, jõhv-stepirohi, Stipa tenuissima     `Pony Tails`

Kasutatud kirjandus

https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4hk

https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B6%C3%B6ris

http://juhanipuukool.ee/kaupdetail?idd=904

http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1522&product_cat_id=84

http://jarvselja.ee/pood/korrelised/carex-muskingumensis-palmlehine-tarn/

www.aiasober.ee/liigikirjeldused/405

http://www.aiandus.ee/loe.php?id=4168

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=944

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/trendikad-uheaastased-korrelised?id=71563263

1.TALVINE LUMEKUPP, Eranthis hyemalis

2.HOSTA,  Hosta`GEMINI MOON`

 3.METSTULP,  Tulipa Silvestris 

4.TIARELL,   Tiarella`MYSTIC MIST` 

5.HELMIKPÖÖRIS,  Heuchera `VELVET NIGHT`                       6.KALIFORNIA KOERAHAMMAS 
                Erythronium californicum  'White    Beauty '  
 7. TULP,  Tulipa

8. KIRJU PÜVILILL,  Fritillaria meleagris


Kasutatud kirjandus:

http://www.eliseaed.ee/cache/eliseaed/public/product_img/_800x600x0/998_3397_Heuchera_Velvet_Night.jpg

ttp://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1423&product_cat_id=56&kind_id=94

http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=756&product_cat_id=56&kind_id=173

http://efloora.ut.ee/Eesti/species/1762.html

http://www.aiamaailm.ee/varia/2680-kalifornia-koerahammas-white-beauty.html

http://lillepeenar.blogspot.com.ee/2013/05/tulipa-silvestris-e-metstulp-ja-nn.html

*päikeseline, liigniiske muld.

1. kollane võhumõõk, Iris pseudacorus 'Variegata'

2. laiguline vesikanep, Eupatorium maculatum    'Atropurpureum'

3. laialeheline hundinui, Typha latifolia

4.Vesiroos,  Nymphaea, 'Attraction'

*varjuline, happeline muld

1. Jänesekapsas (Oxalis acetosella) 
2. roomav akakapsas, Ajuga reptans 'Burgundy Glow'
3. Puksrohi, Pachysandra terminalis `Green Carpet`
4. Väike igihali, Vinca minor

*poolvarjuline, toitaineterikas muld

      1. mitmeõiene kuutõverohi, Polygonatum multiflorum
    2.kobarpead, Ligularia, ´The Rocket´
    3.mitmevärviline epimeedium  Epimedium ×versicolor,                  ´Sulphureum´ 
    4.sulgjas rodgersia,    Rodgersia pinnata,                                              `Chocolate Wings`

               

*päikeseline, kuiv ja toitainetevaene muld

1. kassisaba, Veronica spicata 'Ulster Dwarf Blue'

2.harilik karukell, Pulsatilla vulgaris, ´Rubra´

3.Aed mägisibul, Sempervivum x hybridum `Kappa´

4.Harilik kukehari, Sedum acre 'Yellow Queen'

2.Millist vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja miks?

Vegetatiivne paljundamine on enam levinum püsilillede paljundamisel.Kõige tavalisem püsikute vegetatiivne paljundamise viis on jagamine, mille puhul taimepuhmast tekitatakse kaks või rohkem osa. Aedniku jaoks ei ole midagi lihtsamat, see ei nõua erilisi teadmisi ja vahendeid, ainult labidat ja harki ning pealehakkamist. Vegetatiivne paljundamine on mittesuguline paljundamise viis, selleks kasutatakse taimede vegetatiivseid osi. Sellist paljundamisviisi kasutatakse siis kui 1. Taimed ei anna idanemis võimelisi seemneid. 2.Soovitakse sordiehtsaid järglasi. 3.Soovitakse kiiremini saada õitsvaid taimi. Vegetatiivseks paljundamiseks on mitmeid mooduseid.

* Paljundamine puhma jagamisega
* Paljundamine pistikutega
* Paljundamine võsunditega
* Paljundamine sibulatega
* Paljundamine võrsikutega

Puhma jagamine.

Puhma jagamiseks kaevatakse taim üles kas labida või aiahargi abil. Mõningaid tugevaid puhmikuid, nagu on mõnedel kõrrelistel, tuleb vahel isegi saagida või raiuda. Jagamisel võib ka noorendada ülekasvanud ja kulunud välimusegas kehvalt kasvavaid taimi. Sellisel juhul tavaliselt puhma vananenud keskosa likvideeritakse.  Taim jagada väiksemateks osadeks käte noa või labida abil. Taimele tuleb jätta terveid võsusid või kasvupungasid ning juuri.
 Jagamise teel saab ka endale meeldivaid lilli paljundada ja teise kasvukohta viia - alati ei ole tarvis osta uut samasugust taime. Piisab jagamisest ja juba järgmisel hooajal ei ole kummagi põõsa puhul näha, et keegi seal kallal käinud on. Paljudele liikidele sobib jagamine noorendamise eesmärgil keskmiselt viieaastaste vahedega. Kolmeaastaste vahedega võib jagada paljusid kiviktaimla taimi ja näiteks hostasid.  Kui taime soovitakse jagada paljundamise eesmärgil, võib seda teha kohe kui puhmas on piisavalt suur.(aed leeklill, hostad)

Risoomi jagamine.
Risoomi jagamisel kaevatakse taim aiahargiga üles. Risoom puhastada mullast ja tükeldada terava noa abil 5...10 cm pikkusteks. Igale risoomile jätta juurmiste lehtede kimp ja juuri. Kuivanud lehed eemaldada. Terved lehed lõigata tagasi 15 cm peale, sellega vähendatakse vee auramist taimest. Saadud paljundusmaterjali võib istutada kasvukohale. Väiksemate osade korral pottidesse või  ettekasvatuspeenrale. Risoomitükkide istutamisel tuleb jälgida, et juured oleksid mullas kuid risoomi pealmine osa  oleks mulla pinnal. Risoomiga jagatakse  nt. aediirist, astilbet. 

Juuremugulate jagamine.
Juuremugulaid jagatakse kas sügisel või kevadel pärast puhkepreioodi läbimist.Avamaale istutamiseks sobilikule istikule jäetakse juuremugul koos hästi arenenud juurtega ja 2...3 punga. Sageli jagatakse juuremugulad väiksemateks osadeks. Kui sügisel pole juuremugulatel hästiarenenud pungi näha, siis jagamine toimub kevadel. Juuremugulate jagamist alustatakse kevadel siis, kui pungad juuekaelal on selgelt näha. Enne jagamist eemaldatakse surnud juuremugulad ja eelmise aasta varrejäänused. Paljuvarreliste taimede paljundamisel eemaldadakse esmalt käsitsi ühevarrelised osad. Arvestada tuleb, et igale osale eraldi jääks osa juurekaelast koos 1...2 pungaga ja vähemalt üks juuremugul. Kui pungad uute võrsete moodustamiseks on nõrgad, jäetakse jagatavale osale mitu juuremugulat. Jagamisel tuleb jälgida, et ei tekiks suuri haavu, vajadusel tuleb need üle lõigata. Selleks kasutatakse teravat nuga. Lõikamisel tuleb jälgida, et pung jääks juurekaela tüki keskele. Lõigatud pinnal tuleb lasta kuivada üks ööpäev enne säilima panekut või enne istutamist.

Selliselt paljundatakse näiteks daaliat ja aasia tulikat. 

Kasutatud kirjandus:

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kuidas-jagada-pusililli?id=68836257

http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/index.htm
http://www.hansaplant.ee/
http://ak.rapina.ee/katrinu/hostad_2014a/nuded_kasvukohale.html
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=926
http://www.hansaplant.ee/
http://www.calmia.ee/
http://www.seemnemaailm.ee/

1. Püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega

4. Kuidas saab vähendada nõrkusi ja samas vältida ohtusid?

Istutuskohti saab multšida, et vältida umbrohu tungimist istutualale ja see aitab ka tagada ühtlasemat niiskus reziimi. Konteineritesse saab mullale lisada mullaparandusaineid , mis aitavad hoida mullas niiskust ja sellega  vähendada kastmis vajadust.(nt. vermikuliit, perliit). 

3. Kuidas saab tugevuste abil ohte vältida?

Liikide rohkus võimaldab valida liike mis on sobivad antud kasvukoha omapäradega( valgus, mulla omadused, niiskus). Lühiajalist varju taluvad taimed on näiteks sinilobeelia, nemeesia. Neid  saab kasvatada kohtades, kus on päeva jooksul osalinevari nt. suurte puude ja ehitiste lähedus.

Kevadine lilleampel Türil. Pildi autor K.Pint

2. Kuidas saab nõrkuste ületamiseks võimalusi ära kasutada?

Et vältida suuri kulutusi taimede ettekasvatamisel võib kasvatada taimi mida annab külvata otse kasvukohale (saialill, ibeeris). 

1. Kuidas saab tugevuste abil võimalusi ära kasutada?

Suur suvelillede valik võimaldab panna kokku taimi peenrasse nii, et õiteilu jätkub kogu kasvuperioodi ajaks. Linna- ja konteinerhaljastuses kasutatakse tavaliselt mitut istutus korda.(nt. kevadel võõrasemad, suvel sultan lemmalts, sügisel eerikad ) Samuti võib iga aasta katsetada erinevate liikidega.

Istutusala Riia kesklinnas. Pildi autor K.Pint