1. ruuge päevaliilia, Hemerocallis fulva
Päevaliiliad on vähenõudlikud taimed. Nad on nõus kasvama suhteliselt kuivadel, kui ka niiskematel muldadel nii päikeses kui poolvarjus.Ei talu toitainetevaeseid liivmuldasid.Peenar peab olema sügavalt haritud ja toitaineterikka mullaga. Nad võtavad peenras palju ruumi. Nende istutusvahe võiks olla 1 m. Liik õitseb juulis-augustis
2. ainuroog, Hakonechloa macra
Ainuroog pärineb Jaapanist. Aeglase kasvuga hõre puhmik. Kasvukõrgus kuni 30 cm.
Kaarduvad varred ja allapoole rippuvad lehed moodustavad koheva ilusa rohumätta.
Kasvamiseks sobib päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht. Ei meeldi talvine liigniiskus, , samas tuleb teda kuivaperioodidel või päikeselisel kasvukohal kasta.
3. aed-kurekell, Aquilegia
Aed-kurekellad armastavad parasniisket huumusrikast mulda ja kerget varju. Õitsevad nad kevadel koos kevadiste sibullilledega. Nad ei ole väga pikaealised. Parim istutusvahekaugus on 30...35 cm. Taimede kõrgus on enamasti 40...80 cm. Varred on neil harunenud, püstised. Juurmised lehed on kahelikoletised, rootsuga, hallikasrohelised. Õied viietised; tupplehed on suured ja värvilised, kroonlehed kannusega. Õied enamasti sinised, lillad, valged, sortidel ka kollased, roosad, jt toonides.Annavad isekülvi.
4. naisteõnajalg, Athyrium niponicum
`Ursula´s Red`
Kõrgus 30-45 cm, laius 30-45 cm.
Laiad kolmnurksed hõbedased lehed on kaunistatud efektsete veinipunaste rootsudega. Värvuse haripunkt saabub juba teisel kasvuaastal, kui on moodustunud juba väike kuhik.
Lihtne kasvatada, ei ole mullastiku ega ph suhtes nõudlik. Sobib varjuline kasvukoht.
Keskmise kasvukiirusega väga efektne sort.
Sobib hästi metsaaeda ja varjuaeda ääristaimeks nii peenardele kui jalgradadele ning isegi konteinertaimeks.. Jagada kevadel iga 3 kuni 4 aasta tagant. Lõigata pealt maha varakevadel.
5.harilik sinihelmikas, Molinia caerulea 'Moorhexe'
| Ilusate püstiste tugevate õisikutega sort! Sinihelmikate õievarred on graatsilised ja traatjad, nad ei lamandu kunagi ja püsivad dekoratiivsetena talveni välja! Ühele ruutmeetrile läheb 5-7 taime. Sinihelmikale sobib päikeseline kuni poolvarjuline, viljakas, parasniiske kuni niiske, kuid vett läbilaskev muld. 6.harilik pärljalg, Onoclea sensibilisHarilik pärljalg pärineb Põhja-Ameerika idaosa karmidest piirkondadest. Ta talub isegi kuni –40° külma. Ka kuumus ei tee talle liiga, kui on vaid piisavalt niiskust. Huvitavaks teeb pärljala see, et tal kahesugused lehed: steriilsed ja fertiilsed. Esimesed on rohelised, 60–70 cm kõrgused ja hõlmiste sulglehekestega. Steriilsed lehed on suvehaljad. Suve lõpu poole ilmuvad puhmikusse 40 cm kõrguste ümarate eoskandjatega fertiilsed lehed. Nad on madalad ja algul neid ei märkagi. Fertiilse lehe sulglehekesed on tugevalt redutseerunud ja rullunud kokku tihedateks kerakesteks, meenutades pärlikeed. Sellest on saanud sõnajalg ka oma nime – pärljalg. Pärljalg kasvab kergelt happelises kuni neutraalses huumusrikkas mullas. Väga tähtis on niiskus. 7.õrn ülane, Anemone blandaÕrn ülane (A. blanda) on Eesti talvedele vastupidav varakevadel õitsev madalakasvuline (kõrgus 10...15 cm) mugulsibullill, mis sobib kasvatamiseks püsilillepeenras ja mujal. Õied paiknevad lühikestel püstistel vartel lehestiku kohal ning on toonilt valged, sinised, lillad või roosad. Pinnase suhtes pole nõudlik, kasvab hästi nii päikesepaistes kui poolvarjus. Talvekate on soovitatav eelkõige lumeta talve korral. Kuna õitseb varakevadel, istutatakse tema mugulsibulaid sügisel augustis-septembris. 8. keel-raunjalg, Asplenium scolopendrium
Keel-raunjala lehed erinevad teiste sõnajalgade omadest tunduvalt: need on terve servaga süstjad lihtlehed, mis kasvavad kimbu või lehtrina kuni 60 cm pikkuseks. Nahkjad lehed kaunistavad aeda talvelgi (kui lund pole või on seda väga vähe), sest need on talvehaljad. Talvine lehestik asendub kevadel uuega. Risoom on lühike või lühiroomav.Keel-raunjala saab istutada tavalisse neutraalsesse aiamulda, sest ta ei vaja happelist pinnast. Muld olgu niiske, huumus- ja toitainerikas.Eesti kliimas on keel-raunjalg osutunud suhteliselt vastupidavaks, katet vajab ta vaid külmal lumeta talvel.
Kasutatud kirjandus:
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1847
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1024&cid=2544&cgid=
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/keel-raun
https://et.wikipedia.org/wiki/Ainuroog
http://calphotos.berkeley.edu/cgi/img_query?enlarge=0000+0000+0304+1044
https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/88
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=601&cid=1720
http://jarvselja.ee/pood/sonajalad/onoclea-sensibilis-harilik-parljalg/
https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/266
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/erinaolised-raunjalad-toovad-aeda-ponevust?id=28969839
http://ak.rapina.ee/katrinu/sugukonnad/sugukonnd/tulikalised.pdf
R. Palusalu, Taluaia taimed, AS Ajakirjade Kirjastus, 2011 a., 190 lk.
|
